Digitehnoloogia igapäevaelus on nüüdseks olnud oluline tööriist üle kolme aastakümne. Globaalse pandeemia tõttu on digitaaltehnoloogia kasutamine ning õpetajate ja õpilaste digipädevused tõusnud veelgi enam tähelepanu keskpunkti. Tänapäeval õpetatakse digitehnoloogia kasutamist erinevates õpetajakoolituse õppekavades. Sellegipoolest on palju aastakümneid tagasi lõpetanud õpetajaid, kes pole olnud valmis kasutama tehnoloogiat õppetöös, sest nende õpetajakoolituse õpingute ajal seda õppekavades polnud. Digitehnoloogia on ka pidevalt arenev valdkond. Seetõttu on digitehnoloogia integreerimisele keskenduv õpetajate professionaalne areng ning sellele vastavad koolitusprogrammid hädavajalikud.
Koolidele, mis vajavad õpetajate digipädevuse parandamist, et kasutada rohkem digitehnoloogiat õppimises ja seeläbi arendada õpilaste digipädevust, töötati välja kogu kooli hõlmav koolitusprogramm “Digikiirendi”. Selle artikli eesmärk ongi anda ülevaade 6-kuulisest koolitus- ja mentorprogrammist “Digikiirendi” ning hinnata programmi mõju lähtudes osalejate hinnangutest.
Digikultuuri muutumist ja digitehnoloogia juurutamist toetasid selles koolitusprogrammis neli peamist paralleelset tegevust:
1. Haridustehnoloogi nõustamine (individuaalne ja rühmas) õpetajatele ja kooli juhtkonnale, mis varieerus sõltuvalt kooli meeskonna suurusest 35 kuni 80 akadeemilise tunnini.
2. Põhikoolitus (32 tundi), mis oli mõeldud neile õpetajatele, kes vajavad rohkem tuge digitehnoloogia integreerimisel õppeprotsessi.
3. Rätsepakoolitus (30 tundi) õpetajatele, mis oli välja töötatud õpetajatele, kes on digitehnoloogia valdkonnas kogenumad ja selles käsitleti kooli vajadustest lähtuvaid konkreetseid teemasid.
4. Digijuhi koolitus (39 tundi) kooli juhtkondadele.
Lisaks nendele tegevustele viidi läbi virtuaalne ava- ja lõpuseminar, kus kõik koolimeeskonnad said kokku loomaks õpikogukonna tunnet ja tunnustades koolimeeskondade saavutusi. Samuti oli võimalus osaleda erinevate digitasemel koolide virtuaaltuuridel.
Kokku osales koolitusprogrammis 92 õpetajat viiest koolist. Programmi hindamiseks moodustati valim 64 õpetajast (70% osalejatest), kes osalesid selles programmis 2021/22 õppeaastal. Andmed koguti järelankeedi teel neli kuud pärast programmi lõppu. Ankeedis kasutatud Likerti skaalal olevate väidete vastuseid analüüsiti kasutades kirjeldavat statistikat ja mitteparameetrilisi võrdlusteste ning Spearmani astmekorrelatsiooni.
Tulemused näitasid, et kuigi programmis on tõenduspõhine kogu kooli hõlmav lähenemine koos nn kohandatud rätsepakoolitus ja individuaalse juhendamisega, hindavad õpetajad programmi kasulikuks, kuid tunnevad, et see ei vasta alati konkreetselt nende individuaalsetele professionaalse arengu eesmärkidele. Samas enamik osalejaid arvas, et üldiselt suurenes nende enesekindlus digitehnoloogia kasutamisel pärast programmi läbimist. Olulist rolli mängivad ka toetavad ja takistavad tegurid, mis olid seotud hinnanguga programmi kasulikkusele ja sobivusele. Uurimistulemuste põhjal saavad õpetajate koolitusprogrammide koolitajad ja arendajad koguda soovitusi programmide väljatöötamiseks, toetades sellega õpetajate digitehnoloogia oskuste kasvu.