Ettekanded ja arutelud on erinevate kooliastmete, erinevate vahendite, erinevate kogemuste ja ideede kohta.
Plenaarettekande pikkus on 45 (+ 10 arutelu) minutit. Paralleelsessiooni ettekande pikkus on 20 (+ 5) minutit. Töötoa (ka arvutiklassis) pikkus 25 või 55 minutit.
Kui on soov korraldada mingil teemal põhjalikum arutelu, siis palun kontakteeruge. Püüame leida sobivaima lahenduse.
Ettekannete pealkirjad ja lühikokkuvõtted (loetelu täieneb)
Reede, 8. veebruar 2019
13.00-15.00 Paralleelsessioonid
Maia Lust. Kooliinformaatika sisu ja vormi muutustrendid teistes riikides
Pea kõikides Euroopa riikides tänapäeval ühel või teisel moel õpetatakse informaatikat, kuid tänapäeval ei ole ühtset arusaama informaatika õpitulemuste ja aine enda õppesisu kohta. Ettekandes tutvustatakse Euroopa Informaatika õpetamise nõukogu aruannet, tutvustatakse mõnede riikide informaatika õpetamise kogemust, puudutatakse selliseid küsimusi nagu terminoloogia, sisu ja käsitluse erinevused eri riikides.
Külli Kori. Õpilaste kogemused seoses infotehnoloogia õppimisega koolis ja motivatsioon edasisteks õpinguteks IT valdkonnas
Õpilastel on väga erinevad kogemused seosed infotehnoloogia (IT) õppimisega ning need kogemused mõjutavad eriala valikut tulevikus. Selleks et saada parem ülevaade, milline on õpilaste kogemus seoses IT õppimisega ning mis on mõjutanud nende huvi IT vastu, küsitlesime 9. ja 12. klassi õpilasi ja nende informaatikaõpetajaid 25-st koolist. Ettekandes antakse ülevaade õpilaste ja õpetajate vastustest ning võrreldakse õpilaste arvamust õpetajate arvamusega, 9. klassi õpilaste vastuseid 12. klassi õpilaste vastustega ning poiste vastuseid tüdrukute vastustega.
Madli-Maria Naulainen. Programmeerimisõpe ja väljakutsed arvutiõpetuses Kuressaare Gümnaasiumi näitel
Töötoas jagab oma kooli kogemust ja praktikat Kuressaare Gümnaasiumi haridustehnoloog. Ühe teemana jagatakse kogemust, kuidas algas ja toimib KG’s programmeerimisõpe? Õppega alustavad algklassid ning edasine toimib huviringides. Teise teemana arutatakse, millised on tuhandepäise kooli väljakutsed õpilaste digipädevuste arendamisel? Kas piisab arvutiõpetuse lõimimisest ainetundi, nagu senine pikk praktika on olnud või on vajalik spetsiifiline erialatund, kus oskusi arendatakse? Ühe kooli loo näitel ja taustal ootame kaasa mõtlema ja jagama ka oma kooli praktikat.
Ülle Kikas. Andmete ja statistika õpetamisest koolis
Andmeanalüüs on programmeerimine kõrval nõutavamaid IT oskusi. Üldhariduskoolis õpitakse andmetega töötamist matemaatikas ning arvutiõpetuse ja uurimistöö valikkursustes, kuid enamasti jääb õpe teoreetiliseks. Andmeanalüüsil põhinevad paljude ainevaldkondade uued tehnoloogiad, mida koolis ei tutvustata. Muutunud välistingimused nõuavad andmehariduse suuremat tähtsustamist koolis ning õpikäsitluse muutmist.
Andmete ja statistika arvuti- ja kontekstipõhiseks õppeks on TÜ matemaatika ja statistika instituudis (koostöös Wolframi ja HTM-ga) loodud interaktiivsed APS õppematerjalid matemaatika jt õppeainete kontekstis https://koolistatistika.ut.ee/ . Neid kasutavad õpetajad enam kui sajas koolis.
On valminud Moodle kursus õpilastele „Andmed ja statistika uurimistöö koostamisel“, mis kasutab APS materjale ning tabelarvutust. Õpetajad saavad tellida kursuse koopia oma kursuste ülesehitamiseks.
Ettekanne tutvustab materjale ning APS õpetamisel ilmnenud probleeme.
Piret Simmo. E-testimisest matemaatika õppeaine valguses
Matemaatika õppeaines toimuvad SA Innove poolt ette valmistatutud elektroonsed-testid alates 2016 aastast. Matemaatika õppeaine e-testide läbiviimine on tekitanud palju uusi küsimusi. Kas e-testimine samaväärne pabertestimisega? Mida hinnatakse matemaatikas? Miks on e-testimine vajalik? Kas e-test matemaatikas on informaatika? Miks ei saa e-testimise korral vastuseid kohe vaid ajalise viibega ning kus siis see kasu on? Miks arvud ja sümbolid ei ole ühel real(alati) ja kas see on matemaatika? Kes ja kus kirjutab oma testi ülesannete vastused teise pealt maha? Kas ja kuidas me mõõdame matemaatilist mõtlemist? Kes peab õpetama õpilase ja õpetaja kirjutama matemaatilisi sümboleid? Millised on uued kokkulepped?
Janika Leoste. Robomatemaatika – tehnoloogia lõiming ainetundi õpilaste motivatsiooni tõstmiseks
Paljudes Eesti koolides on olemas õpperobotid, kuid õppetöösse on neid siiani lõimitud vähe. Mitmed uuringud soovitavad õpperoboteid kasutada motivatsiooni tõstmiseks.
Kas õpperobotite kasutamine põhikooli matemaatikaõppes võiks suurendada õpilaste huvi? Mida muudab õpperobotite ainesse lõimimine klassiruumi praktikas? Mis on sellise õppemeetodi suurimad kitsaskohad?
Neile küsimustele otsib vastust teist aastat kestev doktoritöö raames läbi viidav uurimus, kuhu on kaasatud üle 100 õpetaja ja 2000 õpilase.
Nagu osutas kevadel 2018 läbiviidud pilootuuring, muudab robotitega-toestatud õpe tunni ajal toimuvat suhtlust, ruumikasutust ja ka kogu klassiruumi praktikat. Kuna muutuse peavad omaks võtma nii õpetajad kui õpilased, tuleb erilist tähelepanu pöörata uue õppemeetodi rakendamisele ja juurdumisele.
NB! Näidistunnikavad e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=22428
Tauno Palts. Uue gümnaasiumi informaatika valikkursuse Programmeerimine piloteerimine
HITSA-l on koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tehnikaülikooli ekspertidega valminud kontseptsioon kuue uue gümnaasiumi informaatika valikkursusega: programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, tarkvara analüüs ja testimine, digiteenused ja digilahenduse arendusprojekt. Tartu Tamme Gümnaasium piloteeris kombineeritud õppena valikkursust Programmeerimine, mis sisaldab endas programmeerimise põhitõdesid, -mõisted ja -oskused ning nende rakendamist. Piloteerimine toimus 10. klassi IT-suuna 34 õpilasega ühe trimestri jooksul. Ettekanne tutvustab kõiki kursuse läbiviimiseks reaalselt kasutatud õppematerjale, ülesandeid, automaatkontrolle, lühiteste, paaristööd ning kontrolltööd.
Laupäev, 9. veebruar 2019
10.30-12.00 Paralleelsessioonid
Madli-Maria Naulainen. Digiõppevaramu projekti õppematerjalidest
2018.a sügiseks valmis Haridusministeeriumi tellimusel TLÜ töögruppide poolt loodud gümnaasiumi digiõppevara, mille raames loodi digiülesanded H5P keskkonna ülesandemallide põhjadele neljale suurele ainevaldkonnale – sotsiaalained, kunstiained, loodusteadused ja matemaatika. Materjalid katavad kõik vastavate ainevaldkondade gümnaasiumi kohustuslikud ja valikkursused. Töötoas jagatakse infot, kust materjale leida ja milline on nende kasutusloogika e-koolikotis. Hetkel on materjal juba kättesaadav ja kasutatav, kuid samas veel ka arengujärgus, sest retsenseerimisprotsessi tulemusel saadud parandusettepanekud on veel sisseviimisel.
Piret Luik. Miks tullakse õppima MOOCile programmeerimist?
Vaba juurdepääsuga e-kursused (MOOCid) võimaldavad tulla õppima erineva taustaga inimestel. Seetõttu MOOCidel osalejad erinevad suuresti oma vanuselt, hariduselt, õppimisharjumustelt, aga ka motivatsioonilt. Ettekandes räägitaksegi, mis motiveerib programmeerimise MOOCidele õppima tulema, millised on erinevused erinevates demograafilistes rühmades ning kuidas erineb lõpetajate ja mittelõpetajate motivatsioon.
Kersti Kivisoo. Ümberpööratud klassiruumi mudel ja Pythoni programmeerimise algõpe
Programmeerimise õpetamiseks vajavad õpetajad kvaliteetsete õppematerjalide head kättesaadavust ja valikut ning teadmisi õpilase arengut toetavatest õpetamismeetoditest. Tartu Ülikooli programmeerimise õpetamise töörühm on välja töötatud eestikeelsed programmeerimise algõppe materjalid programmeerimiskeele Python õpetamiseks e-õppe kursusena. Kuidas ja millises osas saab väljatöötatud eestikeelseid programmeerimise õppimise materjale kasutada koolides gümnaasiumiastme programmeerimise valikkursuse läbiviimisel? MOOC-ide kombineerimine tavakursustega on võimalik, kasutades kombineeritud õpet ning ümberpööratud klassiruumi elemente, kus kindlaksmääratud ajakava järgi on osa klassiruumi õppetunde asendatud õppijate endi poolt kontrollitud veebipõhise õppimisega. Kas MOOC-i materjalide läbimisest üksi piisab, et kursus oleks õppijate jaoks edukas ning kursuse jooksul õppijate õpimotivatsioon ei kaoks?
Kaido Reivelt. Informaatika päästab füüsika? Aga füüsika informaatika?
Kuule või Marsile lendamiseks või robotite ehitamiseks on vaja nii füüsikat kui ka infotehnoloogiat. Ka aruka ilmakodaniku kasvatamiseks on vaja mõlemat. Kas koostöö on võimalik? Vajalik? Möödapääsmatu? Tutvustame Teaduslaagris omandatud praktilist kogemust ja arutleme füüsika ja informaatika lõimimise võimalikkuse üle.
Signe Ambre. Digipöörde olevik ja tulevik koolis
HITSA kutsub arutama, millistele tingimustele peaks vastama õppetöö korraldus, taristu ja toetavad funktsioonid, et võiksime tõdeda – tehnoloogia tõepoolest toetab hariduse omandamist.
Leo Siiman. Digitaalne mäng õppetöös ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise praktilised lahendused
Ettekande eesmärk on anda ülevaade, kuidas kasutatakse Scratchi programmeerimiskeskkonda TÜ õpetajakoolituse aines “Haridustehnoloogia eripedagoogikas” (SHHI.03.053). Tutvustatakse aines osalenud üliõpilaste tagasisidet Scratchi õppimise kohta. Aines esitavad tudengid kaks kodutööd: 1) haridusliku arvutimängu erivajadusega õpilasele, 2) Scratchi 45-minutiline õppetegevuse ühe põhikooliaine õppimiseks. Selgub, et isegi kui õpetajakoolituse üliõpilased pole varem Scratchi või sarnase programmeerimiskeskkonnaga kokku puutunud, õpivad nad eesmärgipäraselt Scratchis programmeerima ja õpetamisel seda loovalt kasutama. Scratchi õppetegevused ei pea keskenduma informaatika õppimisele, vaid võivad toetada nii erivajadusega õpilaste õpet kui ka üldhariduse õppimist eri ainetes.
Pille Õun. Õpilaste kogemused seoses infotehnoloogia õppimisega koolis ja motivatsioon edasisteks õpinguteks IT valdkonnas (taust ja intervjuud)
Ettekandes tuleb teemaks lühike kokkuvõte uuringust infotehnoloogia õppimisest koolis. Seejärel õpilaste kogemused seoses infotehnoloogia õppimisega koolis ja motivatsioon edasisteks õpinguteks IT valdkonnas. Tutvustatakse uuringu edasist kulgu ning intervjuude läbi viimist koolides.
Terttu Tammaru. Informaatika II kooliastme digiõpiku Digimeedia osa koostamisest ja kasutamisest
2017. aastal lõi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) kontseptsiooni, mis kirjeldab ja toob välja erinevate tänapäeva infotehnoloogia arengule vastavate teemade käsitsemise võimalused, õpitulemused ja õppesisud. Eelmainitud kontseptsioonile põhinedes loodi Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis I ja II kooliastme informaatika digiõpikud. II kooliastme Digimeedia õppeteema koostajana annan ülevaate digiõpiku olemusest, selles kajastuvatest teemadest, vahenditest, põhimõtetest, võimalustest materjalide kasutamisel jms kaasnevast.
13.00-14.30 Paralleelsessioonid
Heidi Meier. Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta?
Programmeerimise õppimisel on suur osa iseseisval ülesannete lahendamisel ja õpetajad enamasti ei näe, kuidas õppijad tulemuseni jõuavad. Programmeerimiskeskkond Thonny talletab programmeerimise käigus logifaili samm-sammult detailset informatsiooni kasutaja tegevuse kohta ning lahendamise käigus toimunut saab taasesitada, s.t näha algusest lõpuni, kuidas õppija ülesannet lahendas. Seega on võimalik teada saada, mida õppijad programmeerimisülesande lahendamise käigus tegelikult teevad. Ettekandes tutvustatakse logifailide põhjal tehtud uurimuse tulemusi, mis annavad pildi sellest, kuidas õppijad lahendasid MOOC-i “Programmeerimise alused” kokkuvõtvat arvestusülesannet.
Peeter Normak. Millised peaksid ja võiksid olla informaatikaõpetaja IKT-alased üldteadmised?
Kuigi TLÜ informaatika õpetaja õppekavas on õppe alustamise tingimuseks „Bakalaureusekraad või rakenduskõrghariduse diplom informaatikas või nendele vastav kvalifikatsioon”, on see nõue valdava enamiku kandidaatide puhul täidetud vaid väga tinglikult (TÜ matemaatika- ja informaatikaõpetaja eriala vastuvõtutingimustes puuduvad IKT-alal kompetentsinõuded hoopiski). Nii näiteks ligikaudu poolte TLÜ-s informaatika õpetajaks õppivate üliõpilaste eelnev haridus on kasvatusteaduslik. Samas näeb üldhariduskooli informaatika ainekava ette terve rea teemade käsitlemist, alates digiohutuse üldküsimustest kuni täistsüklilise tarkvaraarenduseni. See seab õpetajate IKT-alastele pädevusele väga kõrged nõuded.
Ettekandes arutleme selle üle, millised peaksid ja võiksid olla informaatikaõpetaja IKT-alased üldteadmised ning millised võiksid olla nende saavutamise teed. Seejuures eristame taseme- ja täiendkoolituse rolli ja ülesandeid.
Rein Prank. Programmeerimisülesannete kogu “Programmeerime põhikooli matemaatika algoritme”
Ülesannete kogu on mõeldud õpilastele, kes on omandanud programmeerimise esialgsed oskused mingis programmeerimiskeeles ja jätkavad programmeerimist mingi kursuse raamides või iseseisvalt. Ülesanded on koostatud põhikooli matemaatika õpikute alusel ja eesmärgiks seatakse sellise programmi kirjutamine, mis lahendab antud ülesannet suvaliste mõistlike sisendandmete korral. Näiteks peab programm leidma murdude summa a/b+c/d, kus a, b, c ja d on kuni kolmekohalised naturaalarvud.. Ülesannete teemad ulatuvad aritmeetika tehetest kuni võrrandisüsteemide lahendamiseni ja teheteni hulkliikmetega. Kõige huvitavamad osad on tõenäoliselt arvuteooria algoritmid (tegurid, algarvud jms) , geomeetria konstruktsioonid ja õpikute *-ülesannete lahendamine.
Jaagup Kippar. Õpetamiskogemus värskelt valminud Võistlusprogrammeerimise õpiku põhjal
Targo Tennisberg ja Katrin Gabrel avaldasid 2017. aasta seisuga võistlusprogrammeerimise õpiku ning aasta hiljem teise osa sinna juurde. http://targotennisberg.com/eio/VP/
Üksikuid killukesi kasutasin õpikust kohe sellest teada saamise järel, süstemaatiliselt võtsin kursusel materjali ette 2018. aasta
sügissemestril. Paralleelselt Tallinna Reaalkooli programmeerimiskursusel ning Tallinna Ülikooli C++ kursuse juures.
Esialgne mulje leidis kinnitust – ehk siis õpiku kasutamine eeldab vähemasti aastapikkust eelnevat programmeerimiskogemust. Raamatust leiab vajalikku ja tähelepanuväärset mitmesuguse ettevalmistuse korral ning seetõttu on tavalisele kirjule seltskonnale heaks põhi- ja eriti täiendmaterjaliks. Autorite kogemused toovad häid võrdlusi, lahenduste automaatkontrolli keskkond võimaldab tööd detailsemalt kontrollida ka õppuritel, kel esimese hooga tundub, et lahendus võiks kõige vajalikuga hakkama saada.
Omalt poolt vastu pakun veidi pehmema kallakuga ning usinate algajate juures läbi katsetatud Digihumanitaaria tehnoloogiate värske õppematerjali, mis nii kesk- kui kõrgkoolitasemel aitab andmetest programmeerimisvahendite abil mitmesuguseid tulemusi välja võluda.
http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/loeng/kogudt/digihumanitaaria_tehnoloogiad_konspekt.pdf
Tiina Lasn. Informaatikaõpetajate koolitus 1995-2006 TÜ arvutiteaduse instituudis
Eesti koolide arvutiseerimise edukaks elluviimiseks oli vaja uute oskustega õpetajaid. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi õppejõud dotsent Rein Prangi eestvedamisel koostasid täiendkoolituse programmi „Informaatikaõpetaja koolitus“.
Pilootprojektis kutsuti osalema reaalainete õpetajad, sest nende õppekavas olid olnud osa koolituse kohustuslikke aineid. Alates aastast 1996 alustasime kaheaastase kursusega üldhariduskoolide õpetajatele.
Ahto Truu. Informaatikaolümpiaadist
Ülevaade informaatikaolümpiaadist: eesmärgid, korraldus, võistluse sisu, õpilaste ettevalmistuse toetamise võimalused.
Eerik Muuli. Graafilise väljundiga programmeerimisülesannete automaatne hindamine.
Programmeerimisülessanete automaatne hindamine on vaba juurdepääsuga e-kursuste ehk MOOCide (Massive Open Online Course) juures hädavajalik suure hulga esitatud lahenduste tõttu. Ülesannete nõuded peavad olema detailselt sõnastatud, et neid oleks võimalik automaatselt kontrollida. Väga täpsed nõuded ülesannetele piiravad jällegi nende loomingulisust. Probleemi leevendamiseks loodi süsteem, mis suudab automaatselt hinnata programmeerimisalaste ülesannete graafilist väljundit, kasutades pildituvastust (image recognition). Süsteemi rakendatakse algajatele mõeldud programmeerimisalaste ülesannete puhul, mille lahenduseks on soovitud objekti graafilise väljundiga programmid. Lahendusprogrammist genereeritud pilti analüüsitakse pildituvastusega, mille tulemuseks on arv, mis näitab tõenäosust, et soovitud objekt oleks pildil. Esitus on arvestatud või mittearvestatud vastavalt eelmainitud tõenäosusele. Valminud süsteemi on testitud mitmete MOOCide peal, täpsemini rohkem kui 3500 esitatud lahenduse peal.
Pühapäev, 10. veebruar 2019
10.30-12.00 Paralleelsessioonid
Getriin Aaviste. Osalejate taustaandmete mõjutustest programmeerimise MOOC-i läbimisel
Alates 2012. aastast on internetis õppimisel levima hakanud MOOC-id (Massive Open Online Course) ehk vaba juurdepääsuga e-kursused. Pärast seda on avaldatud lootust, et just MOOC-id võivad olla lahenduseks kõrghariduse suure maksumuse ning ligipääsetavuse probleemidele. Aastatega on just programmeerimise kursused järjest populaarsemaks muutunud ning õhku on kerkinud ka küsimus – kes ikkagi on kursustel kõige edukamad. Sellele küsimusele vastust otsides valmis töö, kus uuriti nii osalejatele jaoks kursuse raskemaid nädalaid kui ka seda, millise taustaga osalejad on kursuse läbimisel edukad. Ettekande jooksul antakse saadud tulemustest ülevaade ning ehk ka vastus küsimusele, kes siis ikkagi on kõige edukamad programmeerimise kursusel osalejad.
Marjo Toomik. Sphero SPRK+ integreerimine I kooliastmesse.
Sphero SPRK+ on haridusrobot, mis sobib kasutamiseks nii eelkooliealiste lastega kui ka vanema kooliastme õpilastega. Õpetajad on järjest hakkajamad uusi õppevahendeid kasutama, kuid tihti saab takistuseks aeg ning õppematerjali puudumine. Lihtsustamaks õpetajate elu, on koostatud Sphero SPRK+ juhendaja käsiraamat. Antud käsiraamatu abil on võimalik õpetajal täiesti iseseisvalt õppida robotit kasutama ning integreerida see õppetöösse. Ettekandes antaksegi põgus ülevaade Sphero SPRK+ haridusroboti olemusest ning tutvustatakse koostatud käsiraamatut koos rakendusvõimalustega I kooliastmes.
Lidia Feklistova. Informaatikaviktoriin Kobras
Kobras on rahvusvaheline informaatikaviktoriin, mille eesmärk on infotehnoloogia alase silmaringi laiendamine ja arvutusliku mõtlemise edendamine kooliõpilaste seas. Projekt sai Bebrase nime all alguse 2004. aastal Leedust, nüüd osaleb selles juba umbes 50 riiki. Eestisse jõudis viktoriin 2006. aastal ja sellest ajast alates on ta toimunud igal aastal kolmes vanuserühmas. Küsimuste teemaderingis on arvutite ajalugu, riist- ja tarkvara, turvalisus, arvutieetika, arvutitega seotud matemaatika ja loogika. Samuti on küsimused informatsiooni mõistmisest ja tõlgendamisest üldisemalt. Novembris peetava I vooru tulemuste põhjal kutsutakse parimad Tartusse viktoriini finaalvõistlusele ja huvipäevale.
Eno Tõnisson. Informaatikaõpetajate ümberõppeprogrammi tutvustus
Alates 2019. a märtsist kuni 2021 a jaanuarini toimub Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis koolitus informaatikaõpetaja lisaeriala saamiseks. Koolitusele on oodatud pedagoogilise kõrgharidusega (magistrikraad või sellega võrdsustatud diplomiõpe) koolis töötavad teiste ainete õpetajad. Koolituse maht on 38 EAP. Õpe toimub nädalavahetuseti (umbes kord kuus) ja koolivaheaegadel.
Ettekandes on plaanis seda koolitust natuke lähemalt tutvustada.