Koroonaviiruse pandeemia mõjutas haridust kogu maailmas, kuna kõik haridustasemed, sealhulgas üld-, kutse- ja kõrgharidus, viidi üle kaugõppesse. ka Eesti koolid läksid üle kaugõppele 16. märtsil 2020. Kriisi või katastroofi korral veebis pakutavad kursused ei ole samad, mis hästi planeeritud veebipõhised õpikogemused. See üleminek ei olnud lihtne ja nõudis tohutuid jõupingutusi kõigilt osalejatelt – õpetajatelt, koolidirektoritelt, valitsustelt, õpilastelt ja lapsevanematelt. Haridusformaadi muutused toimusid väga ootamatult, kuna kuulutati välja eriolukord ja kuigi loodeti, et see on ajutine, siis muutused jätkusid aga kogu kevadperioodi vältel. Ettenägematute muutustega toimetulek võtab aega ja seetõttu on oluline uurida muutusi arvamustes, hoiakutes, aga ka emotsioonides ja muutustele reageerimises. Selles artiklis keskendub analüüsitakse, kuidas muutused ühiskonnas mõjutasid COVID-19 kriisi alguses Eestis haridussüsteemi erinevatele rollidele mõeldud Facebooki grupis vaadeldavat aktiivsust ja sõnumite sisu vastavalt muredele põhineva adopteerimismudelile (concerns-based adoption model (CBAM), Hall (2013).
Uuritav ajavahemik hõlmab eriolukorrale eelnevat nädalat ning eriolukorra ajal kooliveerandi ja koolivaheaegade nädalaid ( 6. märts – 26. aprill 2020) kokku 52 päevaga, mis on jagatud seitsmeks perioodiks. Andmeid koguti Facebooki grupist “Koduõpe tehnoloogia abil” selle 52 päeva jooksul tehtud postitustest ja kommentaaridest. Kokku kodeeriti 872 sõnumit.
Tuvastati neli etappi:
- Madal kokkupuude ja seotus muutusega (6.-12. märts), mil pidid kaugõppele üle minema vaid mõned Eesti koolid. Seda perioodi iseloomustab madal aktiivsus Facebooki gruppi sõnumite postitamisel. Ainult mõned sidusrühmad postitasid mõned sõnumid. Sõnumid olid oma avaldustes enamasti neutraalsed. Kuna kõik osapooled olid ebakindlad, pakuti kaugõppega toimetulekut, tööriistu ja teavet, keskendudes peamiselt koolidele ja õpetajatele. Esimese perioodi lõpus kuulutati Eestis välja eriolukord ja kõik õppeasutused pidid üle minema kaugõppele.
- Teadmiste omandamine muutuste kohta ja mõju üksikisikutele (13.-19. märts). Ootuspäraselt näitavad tulemused, et see oli kõige aktiivsem periood (eriolukorra esimene nädal), mil postitatud sõnumite arv ja jagamiste arv sõnumi kohta oli suurim. Kui esimeses etapis postitasid enamasti õpetajad ja haridustehnoloogid, siis sel perioodil domineerisid õpetajate sõnumid, mis näitab, et muudatus puudutas kõige enam õpetajaid. Kui positiivsete sõnumite osakaal sõnumites ei erinenud esimesest perioodist, siis negatiivseid sõnumeid ilmus rohkem. Enamasti nagu ka esimeses etapis pakuti siin erinevaid vahendeid ja materjale. Üks viiendik oli aga küsimused, mis võib viidata sellele, et inimesed tahtsid muudatustest teada täpsemalt.
- Ebakindlus muudatuse juhtimises (20. märs – 2. aprill). Sõnumite postitamise aktiivsus vähenes. Kuna teatati, et kaugõpe jätkub, ei vähendanud see negatiivsete väidete osakaalu, küll aga vähendas positiivseid. Eriolukorra teisel nädalal postitasid grupi liikmed rohkem enda kogemustest, nii positiivsetest kui negatiivsetest. Eelmises etapis (esimene nädal hädaolukorras) neil selliseid kogemusi ei olnud ja seetõttu kippusid sõnumid sisaldama neutraalseid väiteid. Märgatava tendentsina kasvas toetajate sõnumite osakaal koolide ja kodude abistamiseks. Kui õpetajate sõnumite osakaal oli kõrgeim teises etapis, siis direktorite postitatud sõnumite osakaal oli kõrgeim selles etapis. Tundub, et see ootamatu muutus puudutas algul õpetajaid ja seejärel direktoreid. Tööriistadega seotud sõnumite osakaal vähenes, kuid juhtimise probleemidega seotud sõnumite osakaal suurenes.
- Keskendumine koostööle (3.-28. aprill). Aktiivsus Facebooki grupis vähenes veelgi. Võib-olla sellepärast, et teatati, et kaugõpe lõpeb mai keskel ja kõik lootsid, et vana olukord taastub. Oluliselt vähenes negatiivsete väidetega postituste osakaal. Teiste osapoolte süüdistamist enam ei olnud, mida oli märgata kolmandal etapil. Koostöö jätkus. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu esitati Riigikogus, siis sagenesid taas „küsimise“ kõneaktid. Seega näitavad meie tulemused, et kõik suuremad muudatused haridussüsteemis suurendasid küsimist. Juhtimist puudutavate sõnumite osakaal siiski veidi vähenes, kuid huvitav oli see, et metoodiliste ideede jagamine ei suurenenud ja arutleti siiski rohkem vahendite kui metoodiliste küsimuste üle. Kuna tegemist oli väga kiire üleminekuga ja nende esimene kogemus kaugõppega, on võimalik, et õpetajad keskendusid rohkem sobivate tööriistade leidmisele, mitte viljakate praktikate rakendamisele. Kuigi valdav osa selle etapi sõnumitest oli endiselt suunatud kõigile ja üle neljandiku õpetajatele, kasvas õpilastele suunatud sõnumite osakaal. See viitab sellele, et kõik huvirühmad hakkasid mõtlema mitte ainult sellele, kuidas nad muudatusega toime tulevad, milliseid kohandusi on vaja koolides ja kodudes, et ootamatu muudatusega toime tulla, vaid ka õpilastele mõeldud e-tundide loomisele ning õppematerjalide ja veebisaitide jagamisele. , mis võiks õpilastele huvi pakkuda.
Tulemused aitavad tabada koroonaviiruse pandeemiast tingitud muutusi õpetamise ja õppimise olukorras, et neist muutustest õppida ja olla sellisteks olukordadeks tulevikus valmis.