Vaba juurdepääsuga e-kursused (ingl Massive Open Online Course) annavad unikaalse võimaluse elukestvaks õppimiseks ja oskuste arendamiseks. Kursused erinevad teemade, kestuse, lõpetamise tingimuste, õppematerjalide tüüpide jne. poolest. Osalejatel on erinevad eesmärgid ja taustad; nad on kaasatud (ingl engage) õppeprotsessi tegevustesse erineva põhjalikkusega. Osa eelistavad läbi töötada kõik olemasolevad materjalid ning selle tulemusena saavad nad laiemad teadmised. Samas on ka neid, kes teevad just nii palju, kui on vaja, et kursus lõpetada. Selles uurimuses keskenduti 4-nädalasele eestikeelsele MOOCile „Programmeerimisest maalähedaselt“ ning uuriti, millistes tegevustes (ingl activities) lõpetajad osalesid. Kokku vastas küsitlustele 580 lõpetajat (72.3% kursuse lõpetajatest). Rühmade moodustamiseks kasutati klasteranalüüsi, millega leiti neli eristuvat klastrit:
- aktiivsed teadmiste kogujad (29.3% vastanutest) – osalesid enamikes tegevustes, välja arvatud foorumipostituste lugemine ja murelahendajate kasutamine ülesannete lahendamisel. Võrreldes kõikide teistega lugesid nad rohkem lisamaterjale ja iganädalasi e-kirju. Selles klastris domineerisid kõrgharidusega õppijad;
- minimaalsed teadmiste kogujad (16.4% vastanutest) – nende jaoks olid peamisteks teadmiste allikateks programmeerimise õppematerjalid, enesekontrolli testid ja materjalides toodud näited. Võrreldes teistega olid nad vähem aktiivsed tekstiliste õppematerjalide lugemisel ja videote vaatamisel ning vajutasid ka vähem veebilinke. Vaatamata sellele, et enesekontrolli testid ja näited olid nende jaoks peamised materjalid, oli ka nende kasutamise aktiivsus madal. Selles klastris domineerisid meessoost kesk- või põhiharidusega õppijad, kes on varem programmeerimist õppinud;
- pragmaatilised teadmiste kogujad (34.6% vastanutest) – põhimõtteliselt keskendusid nad nendele tegevustele, mis olid vajalikud uute teadmiste omandamiseks. Võrreldes aktiivsete teadmiste kogujatega lugesid nad vähem lisamaterjale, olid vähem huvitatud foorumipostituste ja iganädalaste e-kirjade lugemisest. Põhjus võib olla selles, et need tegevused ei olnud kohustuslikud kursuse läbimiseks. Samas tuleb märkida, et pragmaatikud kasutasid murelahendajaid võrreldes aktiivsete teadmiste kogujatega palju aktiivsemalt. Sotsiaalsete ja demograafilise näitajate osas tähenduslikke erinevusi ei leitud;
- toetust vajavad teadmiste kogujad (19.7% vastanutest) – nemad kasutasid kõiki võimalusi, mida kursusel pakuti. Võrreldes teistega olid nad palju aktiivsemad erinevate toetusmehhanismide kasutamisel. Selles klastris domineerisid need, kes ei ole varem programmeerimist õppinud.
Uurimuse käigus selgus ka, et lõpetajate rühmad ei erinenud üksteisest sellistes aspektides nagu varasem veebipõhise õppimise kogemus ning kursusele registreerimise eesmärk.
Tulemused aitavad uurijatel ja kursuste läbiviijatel aru saada, kes õppijatest ja kui aktiivselt osaleb ühes või teises tegevuses. Näiteks sõltuvalt osalejate vanusest võib pakkuda rohkem või vähem lisamaterjale; kui enamike õppijate jaoks teema on uus, siis toetusmehhanismid aitavad kursuse läbimisel.