Lühikokkuvõte: Programmeerimisülesannete raskuste lahendajate klastrid

Osalemine vaba juurdepääsuga e-kursustel (ingl Massive Open Online Course) aitab avastada uusi valdkondi ja parandada teadmisi konkreetses teemas. Kursuste korraldajad pakuvad osalejatele erinevaid õppematerjale ja tegevusi, et kaasata neid õppeprotsessi. Samas oodatakse õppijatelt head eneseregulatsiooni ja oskust lahendada tekkinud raskusi iseseisvalt. Selles uurimuses analüüsiti, mida lõpetajad on ette võtnud, et toime tulla programmeerimisülesande lahendamisel tekkinud raskusega. Kokku vastas küsitlustele 580 lõpetajat (72.3% kursuse lõpetajatest), kes on läbinud 4-nädalase eestikeelse MOOCi „Programmeerimisest maalähedaselt“. Rühmade moodustamiseks kasutati klasteranalüüsi, millega leiti viis eristuvat klastrit:

  • piiritletud raskuste lahendajad (29.7% vastanutest) – raskuste korral lugesid nad korraldajate koostatud õppematerjalid uuesti läbi. Võrreldes kõikide teistega otsisid nad kõige vähem abimaterjale Internetist. Selles klastris domineerisid need, kes on varem programmeerimist õppinud;
  • mõõdukad raskuste lahendajad (12.8% vastanutest) – nad lugesid abi saamiseks õppematerjalid uuesti läbi, otsisid infot Internetist või foorumist. Samuti kasutasid nad murelahendajaid. Selles klastris domineerisid need, kelle jaoks see kursus oli esimene veebipõhine kursus;
  • üksikasjalikud raskuste lahendajad (21.4% vastanutest) – nad eelistasid ressursse, mis sisaldasid detailseid juhiseid. Nendeks olid korraldajate koostatud õppematerjalid ja murelahendajad. Viimaste kasutamises oli üksikasjalike raskuste lahendajate aktiivsus väga kõrge võrreldes enamike teiste rühmadega. Enamik sellesse klastrisse kuuluvatest lõpetajatest ei olnud varem programmeerimist õppinud;
  • sotsiaalsed raskuste lahendajad (7.2% vastanutest) – nemad olid väga aktiivsed abi otsimisel. Võrreldes teistega lugesid nad õppematerjale rohkem, kasutasid murelahendajaid aktiivsemalt. Samuti otsisid nad teistest tihedamini abi foorumist ja kirjutasid abiliinile. Selles klastris domineerisid naised, kes ei ole varem programmeerimist õppinud ja kelle jaoks see oli esimene veebipõhise õppimise kogemus;
  • enesetoetavad raskuste lahendajad (29.0% vastanutest) – võrreldes teistega olid nad kõige aktiivsemad abimaterjalide otsijad Internetist. Õppematerjalide läbilugemine oli samuti  heaks abiks raskuste lahendamisel. Selles klastris domineerisid mehed, kes esimest korda osalesid veebipõhisel kursusel, kuid kes on varem programmeerimist õppinud.

Kui planeeritud ajakulu hinnangus olid klastrid sarnased, siis erinevus oli tegeliku ajakulu osas. Võrreldes teistega oli tegeliku ajakulu mediaan kõrgem sotsiaalsetel raskuste lahendajatel. Samas oli see ainuke klaster, kus tegelik ajakulu kaldus olema suurem kui planeeritud, aga see vahe ei olnud statistiliselt oluline. Kõikides teistes klastrites oli tegelik ajakulu väiksem kursuse alguses märgitud planeeritud ajakulust.

Uurimuse käigus selgus ka, et lõpetajate rühmad ei erinenud vanuse poolest. Lisaks ei tuvastatud üheski rühmas domineerivat haridustaset ja tööhõive staatust. Tulemused võivad aidata kursuste korraldajatel optimeerida vähe populaarseid, aga palju ressurssi nõudvaid abimehhanisme. Sõltuvalt rühmast võivad kursuse korraldajad pakkuda ühe või teise abikomplekti.