Paljudes riikides sisenevad õpetajakoolitusse väga erineva taustaga üliõpilased muutes õpperühmad heterogeenseks. Üliõpilased võivad erineda tausta, sealhulgas vanuse, varasema kogemuse, hoiakute, kuid ka erialaste teadmiste poolest. Selle töö eesmärgiks oli kirjeldada TPACK-i raamistiku järgi õpetajaks õppivate üliõpilaste klastreid ning võrrelda, kuidas need klastrid taustandmete järgi erinevad.
Mishra ja Kohleri välja töötatud TPACK raamistik on üks enim kasutatavaid teoreetilisi raamistikke tehnoloogia uurimisel õpetamises ja õpetajakoolituses ning see on välja töötatud Shulmani kahe põhilise õpetamise teadmiste komponendi integreerimise mudeli põhjal – aine sisu ja pedagoogika. Lisatud on kolmas valdkond, tehnoloogia, mis Shulmani mudelis puudus. Raamistik koosneb kolmest põhikomponendist (pedagoogika, aine ja tehnoloogia) ning nende integratsioonist (pedagoogika-aine, pedagoogika-tehnoloogia, aine-tehnoloogia ja pedagoogika-aine-tehnoloogia).
Valim koosnes 232 õpetajakoolituse üliõpilasest, kes olid sisse astunud Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavadele ja täitsid oktoobris TPACK raamistikul põhineva ankeedi. Esmalt viidi läbi kinnitav faktoranalüüs (CFA), mille alusel skaala koosnes neljast faktorist: tehnoloogia teadmised, aineteadmised, pedagoogika teadmised koos pedagoogika ja aine integratsiooni ehk didaktikaga ja neljas faktor moodustus tehnoloogiat integreerivatest osadest ( pedagoogika-tehnoloogia, aine-tehnoloogia ja pedagoogika-aine-tehnoloogia). K-keskmiste klastrite analüüs tuvastas nende nelja TPACK faktori alusel viis üliõpilaste klastrit, mis erinesid tugevate ja nõrkade teadmiste valdkondade poolest: 1) teadjad, kes hindasid oma teadmisi kõrgeks kõikides neljas faktoris, 2) väheteadjad, kes vastupidiselt hindasid oma teadmisi kõikides faktorites teistesse klastritesse kuuluvatest vastajatest enamasti madalamalt, 3) didaktikud, kes hindasid oma teadmisi kõrgemalt aine, pedagoogika ja didaktika valdkondades, 4) tehnikud, kelle hinnangud olid kõige kõrgemad tehnoloogia valdkonnas ja 5) tehnoloogia integreerijad, kes hindasid oma teadmisi tehnoloogiat integreerivates osades kõige kõrgemalt. Klastrite vahel tuvastati ka erinevused õpetajaõpilaste taustandmetes. Seega tulemused näitasid, et õpetajakoolitusse sisenevad üliõpilased on heterogeenne rühm oma teadmiste poolest ja seetõttu on õpetajakoolituses vaja paindlikke õppimisvõimalusi.