Õppijate tegevuste järjekord programmeerimise MOOCidel

Vaba juurdepääsuga e-kursustel ehk MOOCidel (ingl Massive Open Online Course) õppijad on erineva tausta, motivatsiooni ja kogemusega. Õppimine MOOCidel on autonoomne ning õppijad saavad ise otsustada, kuidas nad kursuse sisu ja vahendeid kasutavad. See aga tähendab, et õppijatel tuleb iseseisvalt teha õppimisega seotud otsused ning jälgida enda edenemist kursusel. Kui enda õppimise juhtimine ei ole edukas, võivad õppijad kursuse pooleli jätta. Selles uurimuses kirjeldati, millises järjekorras tegid õppijad programmeerimise MOOCidel tegevusi ja kuidas nad oma valikuid põhjendasid. Tulemused näitasid, et peamiselt järgisid õppijad kursusel ette antud tegevuste järjekorda. Kõige rohkem tehti neid tegevusi, mis aitasid kursuse materjalist aru saada ja kursuse lõpetamiseks vajalikke teste ja ülesandeid lahendada. Kursusele võib aga lisada ka kursuse lõpetamisega otseselt mitte seotud tegevusi, näiteks kirjanduslikke teemaga seotud lugemismaterjale, sest õppijad on ka nendest huvitatud. Tegevuste järjekorda mõjutasid testide ja ülesannete lahendamiseks ette valmistamine ning see, kui edukalt õppijad testide ja ülesannete lahendamisega hakkama said. Näiteks, kui lahendamine ei õnnestunud, pöörduti õppematerjalide juurde tagasi või kasutati lisaks toetavaid kursuse vahendeid. Õppijatele võib abiks olla selline tegevuste järjekord, kus kursuse lõpetamiseks vajalikke tegevusi tehakse kohe pärast seda, kui nendeks vajalikud eelteadmised on omandatud. Õppimist toetasid õppematerjalide sees olevad enesehindamise testid ning raskustes õppijad tuleks suunata enesehindamise teste kasutama, et nad saaksid tagasisidet omandatud teadmistele ning vajadusel õppematerjalide juurde tagasi pöörduda. Toetamaks erinevate vajadustega õppijaid, võiks pakkuda mitme raskustasemega näiteülesandeid. Kuna kõikidel õppijatel ei ole võimalik õppevideoid vaadata, siis need võiksid lugemismaterjalide kõrval olla pigem toetavaks võimaluseks.