Lühikokkuvõte: Üliõpilaste informaatika õppimise motivatsioon ja taju

Informaatika bakalaureuseõppe esimesel aastal katkestab suur hulk üliõpilasi oma õpingus. See on probleem paljudes maailma riikides. Meie eesmärgiks oli välja töötada skaala üliõpilaste informaatika motivatsiooni ja arusaamade mõõtmiseks, mõista, mis mõjutavad üliõpilaste otsust õppida informaatikat ning võrrelda neid tegureid. Õpilaste motivatsiooni ja arusaamade mõõtmiseks koostati küsimustik, mis põhines ootus-väärtus motivatsiooniteoorial. Andmeid koguti 140 üliõpilaselt, kes alustasid bakalaureuseõpinguid Tartu ülikoolis. Loodud skaala valideeriti, kasutades uurivaid ja kinnitavaid faktoranalüüse. Tuvastati kaks mudelit: neljafaktoriline mudel, mis kirjeldab õpilaste motivatsiooni ning viie faktoriga mudel, mis kirjeldab üliõpilaste taju. Üliõpilaste informaatikasse sisseastumise motivatsiooni faktorid olid seotud sisemise motivatisiooniga (huvi informaatika vastu), tajutud kasulikkusega (informaatika teadmiste kasutlikkus), sotsiaalsete mõjudega (sõprade ja pereliikmete mõjutused õppida informaatikat) ja ajaga, mis veedetakse perega. Tajude faktorid oli seotud erialavaliku rahuloluga, sotsiaalsete mõjutustega valida teine eriala, ITs töötamisega ja IT töötaja sotsiaalse staatusega. Tegurid, mis olid seotud sisemise motivatsiooniga kasulikkusega, olid kõrgemalt hinnatud tegurid. Madalaim hinnatud tegur oli seotud sotsiaalsete mõjudega. Tajude hulgas olid kõige kõrgemateks faktoriteks “Rahulolu erialavalikuga” ja “Palk ja töökoha kindlus”, samas kui “Sotsiaalne heidutus” oli madalaim.