Miks inimesed soovivad saada õpetajaks, on olnud püsivalt huviorbiidis juba aastakümneid paljudes riikides. Seoses õpetajate juurdekasvu ning ametisse püsimajäämise probleemide kasvuga on tekkinud uus sellealaste uurimuste laine. Samad probleemid on ka Eestis ning seetõttu peame enam teada saama, mis tegurid mõjutavad inimesi õpetaja ametit valima ja millised on nende arusaamad õpetajakutsest. Raamatu peatükk kirjeldab Eesti haridussüsteemi, õpetajakoolitust, õpetajate tööd, kuid hõlmab ka uurimust, milles osales 548 õpetajakoolituse üliõpilast Tartu ja Tallinna Ülikoolist. Mõõtmaks õpetajakutse valiku motivatsiooni ja arusaamu õpetajakutsest kasutati FIT-Choise skaalat, mis kohandati Eesti olused jaoks. Kinnitava faktoranalüüsiga ilmnes 9-faktoriline mudel motivatsioonitegurite ning kuuefaktoriline mudel arusaamade osas, mis on kinnitust leidnud ka mitmetes teistes riikides. Kõige kõrgemalt oli Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste poolt hinnatud sisemine motivatsioon, millele järgnes töö laste ja noortega. Kõige madalamalt hinnati lähedaste inimeste mõju eriala valikule. Arusaamadest hinnati kõige kõrgemalt, et õpetaja amet vajab asjatundlikkust ning on keeruline töö. Kõige madalamalt hinnati aga, et õpetajad saavad hästi tasustatud. Võrreldes hinnanguid esimese õpinguaasta algul ja lõpus, näitasid tulemused, et tajutud võimed ja lähedaste inimeste mõju hinnati esimese õpinguaasta lõpus oluliselt kõrgemalt kui õpinguaasta algul. Samuti hinnati oluliselt kõrgemalt, et õpetajaamet vajab asjatundlikkust ja et lähedased püüavad veenda ümber õpetajaametist loobuma.
