Küberkiusamine on tänapäeval kahjuks üha enam levinud. Et mõista küberkiusamise fenomeni on vaja arvestada noorukite arusaamu küberkiusamisest. See on ka põhjus, miks meie uurimuse põhirõhk on (1) selgitada erinevate kriteeriumide roll küberkiusamise juhtumite tajutud raskusastmes ja (2) selgitada riikide vahelisi erinevusi küberkiusamise tajutud tõsiduses. Valimi moodustasid 1964 noorukit (48,2% tüdrukuid) neljast erinevast riigist: Eesti, Itaalia, Saksamaa ja Türgist. Osalejate vanus oli vahemikus 12 kuni 20 aastat, keskmine vanus oli 14,49 (SD = 1,66) aastat. Tajutud tõsiduse hindamiseks hindasid osalejad 128 stsenaariumist koosnevat komplekti, mis sisaldas süstemaatiliselt ühte või mitut viiest küberkiusamise kriteeriumist (tahtlikkus, korduvus, tasakaalutus võimusuhtes, avalikkus ja anonüümsus) ja esindasid nelja erinevat küberkiusamise liiki (kirjalik-verbaalne, visuaalne, privaatsus rikkumine, ignoreerimine). Erinevate kriteeriumide rolli analüüsiti Exploratory Structural Equation Modeling (ESEM) abil. Tulemused näitasid neljas riigis sarnast struktuuri. Lisaks leiti, et küberkiusamise raskusastme määratlemiseks on kõige olulisemad kriteeriumid tasakaalutus võimusuhtes ning vähemal määral ka kolme kriteeriumi (tahtlikkus, anonüümsus ja korduvus) kombinatsioon. Riikide vahelised erinevused tõid esile Türgi õpilaste eripära, kes pidasid kõiki stsenaariume raskemateks kui teistest riikidest pärit noorukid ja olid tundlikumad tasakaalutuse võimusuhtes kriteeriumi osas. Itaallaste jaoks oli küberkiusamise juhtum haavavam, kui selle taga oli sõber, isegi kui see polnud tahtlik. Samas Itaalia osalejate jaoks oli anonüümne rünnak vähem ähvardav kui teiste riikide osalejate jaoks. Saksa õpilaste jaoks põhjustas anonüümsus rohkem ebakindlust ja hirmu. Eesti noorukid oma teguriskoorides ei näidanud suuri erinevusi võrreldes teiste riikide noorukitega.
