Tänapäeval on erinevates eluvaldkondades statistika alased teadmised muutunud järjest olulisemateks. Sellest lähtuvalt on statistika teemana sees ka juba põhi- ja keskhariduses. Selleks, et õpilased saaksid kursusel edukalt hakkama saama ja olema valmis statistikat hiljem kasutama, peavad nad ise uskuma, et nad tulevad selle kursusega toime ning need omandatavad teadmised on nende jaoks väärtuslikud. Seetõttu on varasemate uurimuste tulemused näidanud, et õppijate saavutustes mängivad olulist rolli nende hoiakud. Täpsemalt nende veendumused oma võimetesse ja eduootused. Selle uurimuse eesmärk oli adapteerida Eesti õpilaste jaoks mujal maailmas laialdaselt statistika alaste hoiakute kasutatav SATS-36 skaala. Uurimuses osalesid 610 õpilast III kooliastmest (57% tüdrukuid) ja 747 õpilast gümnaasiumiastmest (59% tüdrukuid). Andmeid koguti SATS-36 skaala abil, mis mõõtis kuud dimensiooni: suhtumine statistikasse, uskumus oma võimetesse, uskumus statistika kasulikkusesse, statistika keerukus, huvi ja statistika õppimiseks vajalik jõupingutus. Kinnitav faktoranalüüs näitas, et Eestis suhtumine statistikasse, uskumus oma võimetesse ja statistika keerukus laadusid ühte faktorisse, mis nimetati kompetentsuseks, nii et tekkis neljafaktoriline struktuur, milles kõiki faktoreid hinnati skaala keskpunktist kõrgemalt. Võrreldes III ja IV kooliastme õppijaid ilmnes, et gümnaasiumiõpilased hindasid kõrgemalt statistika kasulikkust. Kui poisid aga hindasid kõrgemalt kompetentsust, kasulikkust ja huvi kui tüdrukud, siis tüdrukute jaoks oli statistika keerulisem kui poiste jaoks.
