algoritmilise mõtlemise oskus on saamas oluliseks oskuseks igaühele. See viib suureneva huvini arendada algoritmist mõtlemist juba alates koolist. Seepärast vajame uuringuid, et jõuda ühise arusaamani, milliseid algoritmilise mõtlemise oskusi arendada ja luua mudel kirjeldamaks algoritmilise mõtlemise erinevaid dimensioone. Artiklis tutvustatakse, süstemaatilise kirjanduse analüüsi abil EBSCO Discovery Service’i ja ACM Digital Library otsingute kaudu, teadusartiklistes tutvustatud algoritmilise mõtlemise dimensioone. Väljapakutud algoritmilise mõtlemise oskuste arendamise mudel koosneb kolmest etapist: i) probleemi defineerimisest, ii) probleemi lahendamisest ja iii) lahenduse analüüsimisest. Nende kolme etapi vahel on ära jaotatud kümme algoritmilise mõtlemise oskust: probleemi formuleerimine, abstrahheerimine, probleemi reformuleerimine, osadeks võtmine, andmete kogumine ja analüüs, algoritmiline disain, parallelisatsioon ja itereerimine, automatiseerimine, üldistamine ja hindamine.
