Üha enam on eeldatakse, et kesk- ja põhiharidust andvad õppeasutused annaks õppijatele ka mõningaid informaatika alaseid teadmisi ja oskusi. Kuna õppijate motivatsioon mängib olulist rolli ja varasemad uurimused on näidanud, et tüdrukud on vähem motiveeritud õppima informaatikat, siis keskendub see uurimus põhi- ja gümnaasiumiõpilaste informaatika alaste õpingute motivatsiooniskaala arendamisele ning selle skaala abil tüdrukute ja poiste motivatsiooni erinevuste selgitamisele. Andmeid koguti 740-lt Eesti õpilaselt 9. ja 12. klassist (55,1% olid tüdrukud) veebiküsimustiku abil, mis põhines eduootuse ja eesmärgi väärtuse kombinatsiooni teoorial (expectancy-value theory). Kinnitava faktoranalüüsiga selgitati üheksa erinevat faktorit: väärtus tulevase töö jaoks, õpitava olulisus, altruistlik motivatsioon, positiivsed koolikogemused, enesetõhusus, positiivsed õppimiskogemused, sotsiaalne mõjutus, tajutud võimed ja huvi. Mitmemõõtmelise dispersioonanalüüsiga leiti, et kõige kõrgemalt nendest motivatsioonifaktoritest hinnati väärtust tulevase töö jaoks ja kõige madalamalt huvi. Tüdrukute ja poiste motivatsioonifaktorite võrdluses ilmnes, et kõigi nende üheksa motivatsioonifaktori puhul näitasid poisid suuremat motivatsiooni informaatika õppimiseks kui tüdrukud. Tulemused on väärtuslikud informaatikaõpetajatele, kes õppetöö planeerimiseks võiksid panustada rohkem tüdrukute motiveerimisse. Näiteks julgutada tüdrukuid enam osalema informaatika alstel võistlustel ja tunnustades neid tõstes nii tüdrukute enesetõhusust. Kuna kõikide õppijate huvi oli madalaima skoori saanud faktor, siis näiteks võib õpetaja tõsta õpilaste huvi informaatika vastu tuues sisse reaalelulisi probleeme.
