Programmeerimise teemalistele MOOC-idele registreeruvad erineva taustaga inimesed, kellel on ka erinev motivatsioon. Varasemad uurimused on leidnud, et kursusele registreerumise motivatsioon võib ennustada, kas langetakse MOOC-ilt välja või ei. Ka see uurimus keskendus programmeerimisalase MOOC-ile registreerumise motivatsioonile. Eesmärgiks oli leida, millised on MOOC-il õppijate klastrid ehk rühmad motivatsiooni alusel ning, kuidas erinevad nende klastrite osalejate kavatsus lõpetada ja nende tegelik väljalangevus. Uuritavateks olid eestikeelse MOOC-i ‘Programmeerimise alused’ avaküsitlusele vastanud 1181 vastajat. Motivatsiooni mõõtmiseks kasutati eelvenalt valideeritud (vt. Luik et al., 2019) motivatsiooniskaalat. Rühmade moodustamiseks kasutati klasteranalüüsi, millega leiti neli eristuvat klastrit. Esimesse klastrisse kuulus 27,7% kõigist vastanutest ja kuna nende osalejate jaoks võis MOOC-i või mõne muu veebipõhise kursuse läbimine olla ainus või hästi sobiv võimalus huvitavat teemat omandada, siis nimetasime selle klastri ‘võimalusest motiveeritud’. Teine klaster (28,6% vastanutest) nimetati kui ‘ülemotiveeritud’, sest nad hindasid peaaegu kõiki motivatsioonitegureid kõrgemalt kui teiste klastrite liikmed. Väikseim klaster (19,6% vastanutest) oli 3. klaster. Sellesse klastrisse kuulujaid iseloomustasid uskumus, et saadakse kursusega hästi hakkama, et see on teema, milles ollakse edukas nii enda kui ka pereliikmete arvates, nimetasime selle klastri ‘edust motiveeritud’. Neljas ja viimane klaster hõlmas 24,0% osalejatest. Selles klastris õppijaid võiks nimetada nii teemast huvitatuteks kui ka inimesteks, kellele selline õppetüüp sobis ja olulised teised ei mänginud MOOC-i registreerimisel mingit rolli. Seepärast nimetasime seda klastrit kui ‘huvist motiveeritud’. Kui avaküsitluses küsiti vastajatelt ka kui suureks nad hindavad lõpetamise tõenäosust, siis suurima lõpetamise tõenäosuse teiste klastritega võrreldes märkisid vastajad, kes kuulusid kahte esimesse klastrisse – ‘võimalusest motiveeritud’ ja ‘ülemotiveeritud’. Võrreldes reaalselt väljalangevust ilmnes aga üllatusena, et klastris ‘ülimotiveeritud’ oli see kõrgem kui ‘võimalusest motiveeritud’ ja ‘huvist motiveeritud’ klastrites.
Need tulemused võivad olla kasulikud MOOC-i juhendajatele, kuna parem nägemus osalejate motivatsiooniprofiilidest MOOC-i alguses võib aidata luua paremaid tugimehhanisme erinevatele õppijatele ja seega ka luua madalamat väljalangevust. Õppijad, kes on MOOC-i alguses väga motiveeritud, võivad saada vähem tähelepanu, sest eeldatakse, et nad ei vaja nii palju välist tuge. Meie tulemused näitasid siiski, et kõrge motivatsiooniga õppijad kippusid välja langema. Põhjus võib olla ka selles, et võrreldes teistega pole neil nii selget ettekujutust, miks nad seda MOOC-i vajavad. Teine suuremat tähelepanu vajav õppurite rühm on need, kes usuvad, et nad on MOOC-is edukad. Pelgalt edusse uskumine ei aita MOOC-i lõpule viia ja sellised õppijad võivad raskuste ilmnemisel enam tuge vajada.