Veebitundide läbiviimisel pärast veebiõppele üleminekut koroonaviiruse tõttu saavad õppejõud oma töös lähtuda eriolukorras omandatud kogemustest ja koostatud juhenditest. Siiski tuleks arvesse võtta ka üliõpilaste arusaama kaasamisstrateegiatest, ekraaniväsimust, enda motiveerimise raskusi ja probleeme veebitundidele keskendumisega. Selle uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas hindavad üliõpilased kaasamisstrateegiate olulisust veebitundides ja kuidas hinnangud erialade lõikes erinevad. Samuti on eesmärk uurida, kuidas keskendumisraskused, õppijate motivatsiooniprobleemid ja ekraaniväsimus on seotud üliõpilaste kaasamisstrateegiatega veebitundides. Selle eesmärgi saavutamiseks küsitleti 430 Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ja sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilast ning viidi läbi mitmemõõtmelised dispersioon- ja korrelatsioonianalüüsid. Õppijate kaasamisstrateegiate osas pidasid üliõpilased kõige olulisemaks slaidide kasutamist. Järgnesid “Selgitamine, mida ja miks õpitakse”, “Õppejõu ekraani jagamine” ja “Varasemalt õpitu meelde tuletamine”. Kõige vähem olulised kaasamisstrateegiad on „Paberil lahendatavate ülesannete esitamine“, „Teine õppejõud vastab jututoas (chatis) küsimustele“ ja „Rühmatööruumide kasutamine“. Valdkondade võrdluses ilmnes statistiliselt oluline erinevus viiele kaasamisstrateegiale antud hinnangutes. Tulemused näitasid, et keskendumisraskused ei olnud seotud üliõpilaste kaasamisstrateegiate hinnangutega. Siiski leiti mõningaid positiivseid seoseid ekraaniväsimuse ja motivatsiooniraskuste ning üliõpilaste kaasamisstrateegiate hinnangute vahel, mis näitab, et õiged kaasamisstrateegiad veebitundide läbiviimiseks võivad olla viis, kuidas mõjutada rohkem õppijaid, ja parem kursuse ülesehitus võib toetada erinevaid vajadusi.
