Paljudes riikides on probleemiks noorte õpetajate juurdekasv ja õpetajate ametisse jäämine. Mõlemad neist on seotud õpetajate kutsevalikut mõjutavate motivatsiooniteguritega. Samas mõjutavad kutsevalikut ka mitmed ühiskonnast ja koolikorraldusest tingitud tegurid. Seepärast oleme oma uurimisse valinud kaks riiki, Eesti ja Soome. Hoolimata asjaolust, et Eesti ja Soome on kultuuri ja õpetajahariduse osas üsna sarnased, hinnatakse õpetajaameti nendes ühiskondades üsna erinevalt ja seetõttu võib olla kasulik võrrelda tegureid, mis võivad mõjutada otsust alustada õpetajaks õpinguid, aga ka arusaamu õpetamisest. Uurimuses osalesid 718 Eesti ja 322 Soome õpetajakoolituse üliõpilast ning andmete kogumiseks kasutati laialt levinud FIT-Choice’i skaalat.
Tulemused näitasid motivatsioonitegurite osas kuut olulist erinevust riikide vahel; Eesti vastajad andsid neist viiele kõrgema reitingu. Eesti vastajad hindasid kõrgemalt Soome vastajatest mitmeid väliseid tegureid (aeg pere jaoks, töövõimalus välismaal) Seega võimalik, et Eesti üliõpilaskandidaatide otsuseid võiksid õpetajaameti muud hüved rohkem mõjutada kui Soome üliõpilaskandidaate. Samal ajal ka oluliste teiste mõju hinnati kõrgemalt Eestiõpetajakoolituse üliõpilaste poolt võrreldes Soome üliõpilastega. Samas Eesti üliõpilasi mõjutasid enam kui Soome üliõpilasi õpetajakutset valima ka altruistlik motivatsioon (sotsiaalse võrdsuse suurendamine, ühiskonna teenimine). Lisaks sellele on faktor Viimane karjäärivõimalus Eesti osalejate seas samuti kõrgemalt hinnatud kui Soome vastajate seas, mis näitab, et Eestis tulevad õpetajakoolituse õppekavadele enam need, kes teistele erialadele sisse ei saanud.
Meie uurimuse tulemused näitasid, et arusaamad õpetajatööst sõltuvad kontekstist sõltuvaks, sest kahe riigi vahel ilmnesid olulised erinevused kõigis tegurites. Võime öelda, et õpetaja kutse tajumine on positiivsem Soome õpetajakoolituse üliõpilastel ja rohkem seotud negatiivsete hoiakutega Eesti õpetajakoolituse üliõpilastel. Soome õpetajakoolituse üliõpilased hindasid kõrgemalt õpetajatöö positiivseid külgi:
rahulolu valikuga, õpetajakutse staatust ja saadavat palka. Eesti õpetajakoolituse üliõpilased hindasid kõrgemalt kui Soome üliõpilased, et õpetamine on pigem raske tööks, mis vajab kõrget asjatundlikkust. Ka lähedaste inimest poolt ümberveenmist märkisid Eesti vastajad enam, mis näitab, et õpetajakutset ei pea teised heaks valikuks.