Õppijad, kes registreeruvad vaba juurdepääsuga e-kursustele ehk MOOC-idele , on erinev taust ja tavaliselt ka erinev motivatsioon võrreldes traditsioonilistel kursustel õppijatega. Samuti on esineb ühes ja samas MOOC-is osalejate motivatsioonis suuremaid erinevusi kui ühes ja samas traditsioonilises kursuses osalejate vahel. Osad MOOC-ile registreerujad tahavad lihtsalt kasutada pakutavaid õppematerjale, osad tahavad katsetada uut kursuse mudelit, osadele meeldib lihtsalt suhelda teiste õppijatega, osad vajavad teadmisi vaid mingis konkreetses MOOC-i alateemas ning osad soovivad kõiki MOOC-i ülesandeid sooritada. Kuigi varasemalt on MOOC-ile registreerumise motivatsiooni uuritud, siis kvantitatiivsed instrumendid ei kata kõiki aspekte, mis on selgunud kvalitatiivsete uurimustega. Seetõttu oli selle uurimuse eesmärgiks töötada välja skaala mõõtmaks programmeerimisalastele MOOC-idele registreerumise motivatsiooni ning selgitada, mis on olulisemad motivatsioonifaktorid. Uurimuses osales 1229 täiskasvanud õppijat, kes läbisid 2015. aasta oktoobris MOOC-i ‘Programmeerimisest maalähedaselt’ ja kes vastasid eelankeedile. Eelankeeti koostati motivatsiooniskaala mis põhines eduootuse ja eesmärgi väärtuse kombinatsiooni teoorial (expectancy-value theory) ja mis koosnes 36 väitest. Kinnitava faktoranalüüsi tulemused näitasid 7-faktorilist struktuuri, millesse koondusid 28 väidet. MOOC-ile registreerumist mõjutavaid tegureid mõõtev skaala FIEM (Factors lnfluencing Enrollment in MOOCs) koosnes koosneb kolmest ootuste faktorist, kolmest väärtuste faktorist ja ühest sotsiaalsest faktorist. Kõige enam motiveeris osalejaid registreeruma ‘huvi ja ootused kursusele’, aga ka ‘kaugõppe sobivus’ ning ‘sobivus pere ja töö jaoks’. Kõige madalamaid hinnanguid said aga faktorid ‘kasulikkus oma laste jaoks’, ‘sotsiaalne mõjutus’ ning ‘tunnustuse kasulikkus’. Selle uuringu tulemused võivad olla kasulikud programmeerimisaalaste MOOC-ide arendajate jaoks, aga seda väljatöötatud skaalat saab kasutada ka tulevastes uurimustes.
