Programmeerimise õppimine on muutunud populaarsemaks ja programmeerimise sissejuhatavate vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) korraldamine võib olla üks viis hariduse massideni viimiseks. Programmeerimise MOOCid kasutavad tavaliselt automaatset hindamist esitatud koodi kohta tagasiside andmiseks. Paljude osalejate jaoks võib olla keeruline saada aru ülesannete teatud aspektidest ja automaatse hindamissüsteemi antud tagasisidest. See artikkel tutvustab murelahendajaid ehk abisüsteeme, mis on üles ehitatud otsustuspuudena, et anda näpunäiteid ülesannete teatud aspektide kohta. Selle artikli eesmärk on anda ülevaade murelahendajate kasutatavusest (eelised ja ohud) ning osalejate tagasisidest. Murelahendajaid on Eestis kasutatud alates 2016. aastast kahel erineval täiskasvanutele mõeldud programmeerimise MOOCil. Neid MOOCe iseloomustab kõrge lõpetamise protsent (50–70%), mis on MOOCide puhul ebatavaline. Andmeid koguti murelahendajate keskkonda integreeritud õpianalüütika vahendite abil, osalejate kirjadest, küsimustikest ja kursuste käigus tehtud ülesannetest. Kuna murelahendajate kasutamine ei olnud kohustuslik, saime vaadata nende kasutamise ulatust. Tulemused näitavad, et ainult 19,8% kasutajatest ei kasutanud murelahendajaid üldse ja 10% osalejatest ei saanud nendest üldse abi. Ilmnes, et murelahendajate kasutamise korral vähenes kursuse ajal korraldajatele programmeerimisülesannete kohta esitatud küsimuste arv umbes 29%.
