Üks vaba juurdepääsuga e-kursuste ehk MOOCide (ingl Massive Open Online Course) probleemidest on suur väljalangejate arv. Perioode, mil õppijad kõige enam MOOCidelt välja langevad, on küll uuritud, aga puudub arusaam sellest, kuidas erineb väljalangemine erineva raskusastmega MOOCide korral. Selles uurimuses analüüsiti, millal erineva raskusastmega programmeerimise MOOCidelt langes välja kõige enam õppijaid ning milline oli väljalangejate sooritus kursusel enne väljalangemist. Uuriti kolme erineva kestuse, teemade raskusastme ja toetavate vahenditega kursust. Tulemused näitasid, et väljalangevus oli kõigi kursuste korral kõrgeim kursuse alguses. Kui kursuse lõpus oli projekt, siis langeti rohkem välja ka enne projekti. Lihtsamatel ja lühematel kursustel oli enamik väljalangejaid edukad kuni väljalangemise nädalani, ehk õppijad tegid ära kõik vajalikud ülesanded ja testid. Pikematel ja raskematel kursustel langesid õppijad peamiselt välja siis, kui neil tekkisid probleemid ülesannete ja testide lahendamisel. Kuna väljalangevus on suurim kursuse alguses, siis vajab see periood ka kursuse korraldajate poolt enam tähelepanu, näiteks saab lisada atraktiivsemaid õppematerjale ja ülesandeid. Õppijate toetamiseks tuleb neid julgustada kasutama erinevaid kursusel pakutavaid toetavaid vahendeid, näiteks foorum, enesehindamise testid ja murelahendaja. Kuna saadaval oli erineva raskusastmega kursuseid, siis õppijatele saab soovitada ka neile sobival tasemel kursust. Projekti puhul võib õppijaid aidata näidisteemade välja pakkumine kursuse korraldajate poolt, et õppijatel oleks lihtsam projektiga alustada.
